Valimispäeva lähenedes

„Miks ma pean isegi puhkepäeval oma raha eest sinu iba kuulama,” käratas Jan ja virutas Arkadi poole tühja õllepurgiga. Tüli sai alguse sellest, et mina, kuulanud kõrvaklappidest Dire Straitsi lugu Heavy Heavy Fuel, leidsin, et kodanik Knopfler on ühe asja ära unustanud, kui laulab kuidas nikotiin hommikusöögiks asjad korda seab. „Minul on kofeiin hommikuti vähemalt sama tähtis,” kinnitasin vaevu ärganud sõpradele. Jan mühatas midagi arusaamatut, kuid Arkadi hüppas ootamatult virgelt voodis istuli ja teatas, et tema meelest sobivad hommikusse nimekirja hästi nikotiin, kofeiin ja uriin. „Kuidas palun,” ei saanud ma tema loogikale pihta ja Arkadi kiirustas seletama, et enamus inimesi peab hommikuse kofeiini ja nikotiini kõrval ka uriiniprobleemi lahendama. „Põhiliselt lastakse see välja, kuigi paljud inimesed peavad omaenda uriini joomist tõhusaks ravimeetodiks. Mul üks tuttav loodusravispetsialist lahjendab oma pissi veega ja joob iga hommik müsli kõrvale klaasitäie,” selgitas Arkadi. Selle kujutluspildi peale Jan, kelle enesetunne polnud ilmselt kõige parem, vihastaski. Eriti, kuna õlu oli otsas. Lepitasin sõbrad meeldetuletusega, et pidime minema Loksa valimispunkti vaatlejateks ning et teel oleks väga kohane paar õlut kaasa võtta.

Oma tobeda e-mailinalja pärast oli Jan Arkadilt üleeile paljusõnaliselt vabandust palunud ning leppimise märgiks aidanud Arkadil võõrastele autodele valimiskleepse peale kleepida. Arkadi seletas küll, et tegemist on kaitseraua-kleepsudega, kuid Jan väitis, et kui need esiklaasile otse juhi silmade kõrgusele kleepida, on efekt igal juhul suurem. Vähemalt ei jää kellelgi reklaam märkamata ja turule tuleva kaubamärgi jaoks on igasugune tähelepanu, sealhulgas skandaalne, hea reklaam, lisas Jan. Arkadi jäi vist uskuma. Igatahes on nad veetnud paar päeva erinevate linnade parklates autosid spämmides. Sest Janil on auto ja Arkadil pole juhiluba.

Nii sattusimegi eile koos Arkadi poliitsõpradega valimiskampaania viimast päeva tähistama. Arkadi valmistus lähenevaks kaotuseks põhiliselt kahel viisil. Esmalt kallas endale sisse kõik käeulatusse sattuva joogipoolise ning teiseks seletas kõigile, kes kuulata viitsisid, et tegelikult on kõigis maailma, Eesti Vabariigi ning nende partei hädades süüdi Jan. Jan ei vihastanud, vaid kuulas Arkadi juttu suuremeelselt naeratades. Poliitnäitsikutele ilmselt mõjus tema paheline imidz vastupandamatult.

Õhtu lõpuks sattusime mingil põhjusel Kaberneeme sadama kõrtsi. Hommik leidis meid kõrtsi teise korruse öömajast. Olime jälle kolmekesi, ükski poliitnäitsik polnud julenud vahetult enne valimispäeva oma eelistusi Jani kasuks muutma hakata. Eriti, kuna Ulrika oli pärast eelmise nädalalõpu sündmusi parteist välja astunud ja koduaresti pandud.